Tõestamine Uus-Meremaa moodi

Elu alustamine siin on kohati kentsakas. Muudkui tõendad ja allkirjastad, kinnitad ja eitad. Et anda oma panus Uus-Meremaa tööpõllul, on vaja IRD numbrit. Selleks, et IRD numbrit taotleda, peab olema pangakonto ja tõendus paarist ülekandest. Kui me panka läksime, et kontot avada, oli meil omakorda vaja tõendavat paberit, et me ikka tõesti siin elame. Kuna me polnud saanud veel siinsesse postkasti ühtegi arvet ega kirja, lasime majaomanikul kirjutada avalduse. “Mina, … kinnitan, et Kadi Hainas ja Henri Soosalu elavad aadressil …”. Lihtne. Aga see pidavat toimima ka ainult ANZis ning kuuldavasti võib juhtuda ka seda, et majaomanikul palutakse sinuga koos panka tulla.

Kusjuures kui küsisime hiinlase näojoontega pangateller Albertilt (kes ütles, et me näeme välja nagu venelased) tõendust ülekannete kohta, siis tegi kutt neli klikki – tõstis Henri kontole pandud 50 dollarit minu kontole, sealt edasi meie ühisele kontole, siis säästukontole ja seejärel kandis tagasi. Tõendus missugune! Ma ei tea, kuhu see aeg pangas läks, aga kui kõik oma toimingud tehtud saime, oli möödunud poolteist tundi. Siis sain aru, miks on oluline konto loomiseks eelnevalt aeg broneerida.

Kohalikule raamatukogule majaomaniku avaldus aga ei kõlvanud. Et raamatukogukaarti teha, oli omakorda vaja tõestust pangalt. Tore on aga see, et kui me WCd otsides kogemata Aucklandi meremuuseumisse sattusime, tuli välja, et Aucklandi elanikele on sissepääs tasuta. Tõestus – raamatukogukaart ning kokkuhoid kahe peale 40 dollarit.

Et poest alkoholi osta, ei piisa ID kaardist. Vaja on passi, mida ei pea näitama mitte müüjale, vaid kolmandale “erapooletule” isikule, kes seda kontrollima tuleb. Seega kui veiniisu peale tuleb, siis “hoidke dokumendid turvaliselt kodus” siin ei toimi ja igaks juhuks alati passid kaasas. Samuti on kaasas kinnitus pangast, raamatukogukaart ja üleüldine dokumendimapp. Kes teab, äkki on vaja midagi tõestada.

Kuidas meist said Aucklandi ametlikud elanikud?

Nüüd on meil peamine paberimajandus aetud ja panime Henriga kahe peale kirja ka mõned peamised sammud ja väikesed nõuanded, mis põhinevad meie enda kogemusele. Ehk on mõnele värskele uus-meremaalasele abiks. )

  • Kohalik telefoninumber. Henri ostis kõnekaardi juba lennujaamast. Mina aga paar päeva hiljem Vodafone’i esindusest. Valisime mõlemad kõnekaardid, mis sisaldavad 1 GB netti (kuigi selle saime alles peale küsimist, muidu oleks originaalis olnud sama hinna sees pool giga), 100 minutit kõneaega ja ka mõningaid SMSe.
  • Kindlustus. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda, seega kindlustus on number üks asi, mis võiks kindlasti olemas olla. Enne siia jõudmist olime teinud endale Swedbank’i reisikindlustuse ning otsustasime, et korraliku kindlustuse teeme siis, kui oleme piiri ületanud ja kui vajalik kontol olev summa on piiril ette näidatud (mida meilt kahjuks või õnneks aga ei küsitudki). Backpackeritele on mõeldud mitmeid Work and Holiday kindlustusi, mis peaksid tavaliselt katma füüsilise töö, kergemad ekstreemsused ja hambaravi. Lisaraha ehk umbes 50 dollari eest saab kindlustada ka enda seljakoti sisu – näiteks arvuti ja kaamera. Peale pikka otsimist ja kalkuleerimist valisime kindlustuse Orbitprotect’ist, kus 5 kuud maksab meile 150 dollarit/103€. Isiklike esemete kindlustuse tahame veel sellele lisaks teha. Kõige odavam peaks tulema pangas tehtud kindlustus.
  • Pangakonto. Et pangakontot luua, täitsime netis eelregistreerimisvormi ning küsisime maja/korteriomanikult paberkandjal tõestust, et elame antud aadressil. Isegi kui päriselt ei ela, ei tohiks suure tõenäosusega midagi juhtuda, sest keegi füüsiliselt seda kontrollima ei tule. Kasutame ANZ panka, kuna see on üks populaarsemaid ja toimib laiadaselt ka Austraalias. Paketiks valisime ANZ Go Accounti, mis on kuumaksuvaba; kõik netis tehtud kanded on Uus-Meremaa siseselt tasuta ning samuti on tasuta pangaautomaatide kasutamine. Kui aga tehinguid läbi klienditeenindaja teha, maksab see iga kord 3 dollarit. Meie kogemus näitas, et peale konto loomist on mõistlik arvele kanda ka natuke raha (näiteks 50 dollarit), millega saab teha mõned ülekanded. Seda läheb hiljem suure tõenäosusega mitmete toimingute jaoks vaja. (Meie teller printis ja allkirjastas neid mitu eksemplari.)

Paaridele: Lisaks tavalistele kontodele tegime veel ühise konto, kuhu kanname võrdselt osa meie sissetulekust. See on mõeldud kütuse, toidu, meelelahutuse ehk siis ühiste kulude tarvis. Seega saab kaardiga makstes valida, kas raha läheb enda isiklikult või ühiselt kontolt. Lihtne ja aitab ühisele majandamisele suuresti kaasa.

  • Maksumaksja ID. Üldiselt võtab ID (ehk IRD numbri) taotlemine aega kaks nädalat ning selleks peab olemas olema pangakonto. Meie printisime paberid eelnevalt välja, täitsime kodus ära, otsisime välja viisa- ja passikoopiad, konto väljavõtte ning alles siis läksime postkontorisse. Seal panevad nad omakorda templid peale ja saadavad õigesse kohta. Kusjuures passikoopia pidi eelnevalt kinnitama veel kohalik õigusorgan. Kuidas aga saada IRD number kiiremini kätte? Meil soovitati lasta postkontoris kirjale lisada märge “URGENT” ning seejärel paari päeva pärast nende kontorisse helistada. Postitasime kogu dokumendiportsu neljapäeval ning kui Henri tegi esmaspäeval telefonikõne, öeldi talle, et meie numbrid on valmis teisipäeva lõunaks. Nii oligi – saime IRD numbrid sõnumiga ja saimegi tööotsimisega alustada.

Kindlasti saab ka teisiti, seega on igasugune know-how kommentaaridesse vägagi oodatud!

10 thoughts on “Tõestamine Uus-Meremaa moodi

  • Ernis
    16/09/2016, 8:53 am

    Üks aadressi tõestavatest dokumentidest võib olla pangaväljavõte. SEB pank väljastab kahte tüüpi ingliskeelset dokumenti: kontokinnitus, mille väljastustasu oli augustis 1 euro ning ilmselt siis põhjalikum dokument, mis maksab 6 eurot. Läksin ise odavamat teed ning lasin 1 euro eest väljastada templiga tõendi, kus on kirjas konto seis. Eesmärk oli tegelikult seda paberit piiril esitada, ent piirivalvur ei küsinud seda.

    Küll aga oli sellel paberil kirjas Eesti aadress rahvastikuregistri kohaselt. ANZ pangas oli konto juba olemas ning ka raha oli sinna Transferwise’i kaudu juba laekunud. Ainus, mida oli vaja, oli konto aktiveerimine, milleks aadressi oli vaja tõestada. Majutuse kinnitus panka ei huvitanud, vaid nad uurisid kohe SEB paberit. Nad palusid ka logida panga arvuti kaudu SEB kontole sisse, et näha, kas konto on aktiivne. ID-kaardi lugejat ega paroolikaarti kaasas ei olnud, ent kui panga esindaja oli teinud paar telefonikõnet (võimalik, et uurimaks Eesti pankade seotust rahapesu riskigrupi nimekirjadega vms), oli kõik korras ning läksime koos pangaautomaade juurde, kus sai tehtud mõned sularaha sisse- ja väljamaksed, ning konto oligi aktiivne. Lisaks sai paigaldatud ka ANZ mobiilirakendus ning ka pangakaart. Kes soovib, võib tellida meelepärase pildiga pangakaardi, mille saab kätte mõned nädalad hiljem.

    Mõned päevad hiljem väljastas pank ka ametliku kinnituse konto avatuse kohta, kus kirjas Uus-Meremaa aadress (mis sest, et ajutine) ning tõestus, et kontoga on sooritatud miinimumarv tehinguid (3-6 tehingut vist). Selle paberi koopia sai esitatud koos täidetud vormi, passi koopia ja viisa koopiaga postkontorisse ning IRD number laekus SMS-iga juba paari päeva pärast.
    IRD vormi pole isegi vaja ise välja printida, sest need on postkontorites vabalt saada.

    • 19/09/2016, 4:35 am

      Aitäh jagamast! Eestist konto avamine tundub isegi lihtsam. Aga õnneks meil läks lõpuks ikkagi samuti hästi. Küll kulus võib-olla rohkem aega, aga sai vähemalt tehtud.

      Rääkides ANZi äpist, siis mul oli tükk tegu, et seda endale alla laadida. Henril on iPhone ja tal läks regiooni muutmisega väga lihtsalt. Mina guugeldasin tükk aega, kuidas oma Sonyga asja muudetud saaks. 🙂

      IRD vormi võib tõesti samuti ka postkontoris täita, aga kuna meil oli eelnev printimisvõimalus meie siinses kodus olemas, siis talitasime nii aja kokkuhoidmiseks. Aga see on igal juhul hea tähelepanek ning teadmine neile, keda sama ees ootab!

    • Erika
      03/02/2017, 7:06 am

      Hei. Kas ANZ pangas olemas oleva konto olid teinud netis Eestis olles?

      • 11/02/2017, 11:06 pm

        Hei Erika!

        Meie tegime endale kontod kohapeal, kui juba siin olime. Aga Ernis tegi vist ilmselt Eestist olles. Seega oleks tõesti põnev selle kohta lähemalt teada saada.

  • Imre
    16/09/2016, 11:48 am

    Kui ANZ pangakonto Aussis avada, kas see sobib ka neile ja kas NZs on sellele eraldi tasud? Ehk teate midagi, tuleme oktoobri lõpus naisega koos NZsse, aga otse Aussist 🙂

    • 20/09/2016, 7:13 am

      Uurisin natukene ning sain aru, et Ausi ja NZi ANZi kontod on ikkagi piisavalt erinevad. Võite muidugi uurida igaks juhuks ka kohalikust Austraalia ANZi pangast. Aga igal juhul peaks toimima ANZi konto avamine veebis ning sarnaselt eelmisele, Ernise kommentaarile peaks saama seda sellisel juhul siin aktiveerida.

      (Lihtsalt infoks. Praegune korterikaaslane tuli samuti Austraaliast ning teadis öelda, et Aussi ANZi ja NZ ANZi omavahelistel maksetel pole samuti mingit soodustust.)

  • Ene
    17/09/2016, 1:59 am

    IRD avalduse saab ka meilitsi saata 🙂

    • 19/09/2016, 4:36 am

      Oo, seda ma küll ei teadnud! Kas sa panid meilitsi ka kõik vajalikud tõendid juurde või need saatsid hiljem?

      • Ene
        21/09/2016, 9:19 am

        Kõik panin meilitsi juurde. Lisasin dokumendid kas skännitult või lihtsalt pilt, mis PDFiks konverditud.

  • 15/10/2017, 1:30 pm

    […] ega ühtegi muud paberit peale viisa ega passi. IRD number peab ka muidugi olemas olema (Uus-Meremaa paberimajandusest saab lähemalt lugeda siit). Henri leidis töö esimesel päeval, teise telefonikõnega. Rääkis oma oskustest ning kaks […]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *