Uus-Meremaa

MAALILINE, MITMEKÜLGNE, MÜSTILINE JA ÜLLATUSTEROHKE

Omakeskis oleme kogu Uus-Meremaa perioodi neljaks jaganud:

Ettevalmistused (märts 2016 – august 2016)
Kohanemisperiood (september 2016 – veebruar 2017)
Roadtrip (veebruar 2017 – märts 2017)
Queenstowni-periood (märts 2017 – august 2017)

Otsus Uus-Meremaale minna oli spontaanne ning sai fikseeritud 2016 aasta märtsis, mil läks lahti Uus-Meremaa Working Holiday viisade taotlemine (Loe ka: Kuidas kõik jätta ja lihtsalt minna).

Seejärel algas ettevalmistusperioood, mis hõlmas endas riigiga kurssi viimist (loe ka: 6 nippi, mis on abiks enne välismaale elama minemist), raha kogumist (loe ka: Reisile aastaks – kuidas on lood rahaga? ja Kuidas minna riiki, millest ei tea midagi?), reisiks vajalike puuduvate asjade muretsemist (loe ka: To Do list: kuu aega ettevalmistusi). Kadil olid vaja teha veel viimased pingutused, et juhiload kätte saada (loe ka: Kuidas võimalikult kiiresti juhilubade omanikuks saada?), lisaks käisime Telliskivi kirbuturul, et oma üleliigsele maisele varale uus elu anda (loe ka: Viis põhjust, miks minna kirbuturule oma asju müüma). Seejärel ei jäänud muud üle kui teha veel viimane kräu sõpradega ja teele asuda (loe ka: 40 magamata tundi ja hilinenud lend ehk viimased ettevalmistused ning seiklus võib alata).

Uus-Meremaa pinnale jõudes oli meil juba esimene majutuskoht olemas (Loe ka: Esimene päev Uus-Meremaal – tehtud!). Teine päev Uus-Meremaal ja juba saime tunda, mis tähendab elada teadmisega -iga hetk võib tabada maavärin (loe ka: Meie esimene maavärin).

Neljandal päeval soetasime endale auto (loe ka: Kuidas osta Uus-Meremaal autot, mis kohe ära ei laguneks?) ning hiljem saime aru, et üks auto kahepeale ei pruugi alati kõiki probleeme lahendada (loe ka: Kahekesi ühe autoga – võimalik või võimatu?). Ja siis lihsat avastasime, mida Aucklandil meile pakkuda on (loe ka: Top 5: Esimese nädala eredaimad elamused ja Kuidas harjuda ajutise eluga?).

Aucklandis olles külastasime paradiisisaar Waiheket ja sealseid veiniistandusi (loe ka: Teejuht läbi Aucklandi väikesaare Waiheke veiniistanduste), Rangitotot (loe ka: Rangitoto – meie esimene vulkaanitipp) kuid ka pisut kaugemal asuvat Coromandlit (loe ka: Pikk nädalavahetus Uus-Meremaa moodi) Ühtlasi veetsime esimest korda elus jõulud suvises kuumuses (Loe ka: Kurat, kus on jõulud?).

Seljatasime tööotsingud, mis polnud alati lihtsamate killast (loe ka: Varajane jõulukink ehk kuidas mind enne jõule lahti lasti; Kontorist põllule – edasi või tagasikäik?; Kuidas Work & Holiday viisaga tööd otsides ebaõnnestuda?)

Ning veelgi enam – arenesime ja muutusime avatumaks nii individuaalselt kui ka paarina (loe ka: Kuidas harjuda ajutise eluga?; Kui on tunne, et kõik on juba nähtud?, Kuidas välismaal elamisest maksimumi võtta?; Viis põhjust, miks koos elukaaslasega reisida; There is no need to travel to the other side of the world to be happy).

Veebruaris alustasime oma roadtripiga ning kulgesime mööda põhjasaart lõunasaarele (loe ka: Elu autos – vahel tunnedki end nagu kodutu, aga see tunne on okei) ning peale Queenstowni jõudmist otsustasime – jah, see on koht, kus me tahame kauemaks jääda. Võib julgelt öelda, et Queenstownis elukohta ja tööd otsida pole kindlasti lihtsamate killast.

Kui aasta hakkas vaikselt täis tiksuma, oli meil tuleviku osas mitmeid erinevaid variante: kas jääda kauemaks ja võtta vastu Henrile tehtud tööviisapakkumine või liikuda edasi (loe ka: Kuidas me ostsime üheotsapiletid Balile?). Peale pikka kaalutlemist valisime viimase – puhkasime kuu aega Balil, et seejärel uut elu Austraalias alustada.

Ratastel seljakotirändur – vaba hing või muidusööja?

Estlanders, autos elamine, uus-meremaa

Meie ümber käib elu – saksa backpackerid mängivad kaarte ja joovad õlut; taamal tinistab pika patsiga noormees ennastunustavalt kitarri; nii mõnigi seltskond sööb, pott süles, õhtusööki. Ühtlasele kuivkäimlahaisule vaatamata on tegemist idüllilise kohaga, mida ääristab pisikese kärestikuga, muidu rahulikult kulgev jõgi. Paadisilla külge seotud veinipudelid, tümpsuv tehno ja kanepilõhn tunduvad niivõrd loomuliku osana. Meid on kokku ligi paarsada. Muidu nii kirju seltskonna peale on meil vähemalt üks ühine tegur – keegi meist ei eelista vabas looduses ööbimise eest maksta.

Read more

Elu autos – vahel tunnedki end nagu kodutu, aga see tunne on okei

Elu käib neil päevadel hoopis teises rütmis. Oleme juba 12 päeva ratastel olnud ning maganud just seal, kus sel hetkel sisetunde järgi kõige õigem tundub. Ma ei mäletanudki, mis tunne on hommikul karges päikesetõusuga autost välja astuda ja õhtul päikeseloojanguga ööle vastu minna; elada hetkes ja saata päev mööda täpselt nii nagu parajasti sisetunne ütleb. Lõpuks on see käes. Hetk, mida me oleme oodanud alates sellest ajast, kui langetasime otsuse Uus-Meremaale tulla.

Read more

Teejuht läbi Aucklandi väikesaare Waiheke veiniistanduste

“Te peate kindlasti Waihekele minema! See on imeline!” – seda lauset pole me kuulnud mitte ühelt või kahelt kohalikult, vaid peaaegu kõigilt, kellega on Aucklandi ümbruses reisimisest juttu tulnud. Waiheke näol pole tegemist mitte ainult üleriigilise pärliga. Lonely Planeti 2016. aasta parimate reisisihtkohtade viienda koha omanikuna on saareke pälvinud lausa terve maailma tähelepanu.

Read more

Kas ongi kõik? + 2017. aasta bucket list

Kas me tulime siia reisima või tööd tegema ja miks ometi me ikka veel Aucklandis oleme, kui Uus-Meremaal on nii palju rohkem pakkuda? Jah, Henril on nüüdseks oma esimeses töökohas kolm kuud täis tiksutud (loe siit lähemalt, kuidas Henri töölt lahti lasti) ja otsib praegu uut väljundit, kuidas saaksime kiirelt oma kukruid raskendada. Minulgi saab varsti meie viisaga kaasnev kolme kuu töötamise piirang täis ja nüüd, kui pühad läbi, hakkan uut otsima. Aga kaua võib raisata once in a lifetime võimalust Uus-Meremaal reisida ja kas poleks aeg edasi liikuda? Read more

Kurat, kus on jõulud?

“Miks sa käid ringi, päkapikumüts peas”, mõtlen endamisi ja põrnitsen laia naeratusega 20ndates neiut, kes meile veini valab. Ei saa salata – mustast nahast miniseelikule lisab see tõesti pisut kelmikat vürtsi, aga… suvi on ju! “Tõin täna tervele kollektiivile mütsid, et õiget jõulutunnet tekitada,” sädistab ta rõõmsalt. Tõsi, ega jõulutunne iseenesest tule, eriti kui väljas on 25 kraadi sooja ning kõik meie mõistes jõulused ja talvised tegevused ei tule isegi mõtteisse. Read more

Varajane jõulukink ehk kuidas mind enne jõule lahti lasti

On 19. detsember, ärkan 6.15, peas mõte: “Another day, another dollar”. Väntan jalgrattal tööle, tervitan varahommikul kolleege ja istun tööautosse. Sõidan depoost välja ja liitun varahommikuse liiklusummikuga, kuulan autoraadiost mängivat hommikuprogrammi ja venin mõni kilomeeter tunnis. Umbes pool tundi hiljem jõuan selle nädala esimese tööülesandeni. Read more

Pikk nädalavahetus Uus-Meremaa moodi

Järgmise kurvi taga on veel suurem käänak. Kitsa kruusatee ääred on pehmed ja pinnas vajub. Auto kiliseb, koliseb ja loksub ning alla vaadates hakkab kõhe. Vahelduva eduga tõuseme mõnisada meetrit ja siis jälle langeme sama palju. Kurvi tagant tuleb vastu suurem maastur. Kiiruse järgi võiks arvata, et tee on sellele juhile igapäevane. Meie 1996. aasta Toyota Estima saab katsumustega küll hakkama, kuid sees on ikka väike kahtlus – kas ta peab ka siis vastu, kui see tee kohe otsa ei saa?

Read more

AUDIORÄNNAK: Halloween Uus-Meremaa moodi

Tänavapildis suurt erinevust ei ole näha. Nagu Eesti poodideski, on ka siin müügil kõikvõimalikud kõrvitsad, kübarad, maskid ja teised teada-tuntud Halloweeniga seostuvad sümbolid. Kui aga eile pooljuhuslikult kohalikule Halloweenitähistamisele sattusime, võib kindlalt tõdeda, et Eestis midagi sellesarnast ei ole veel tehtud.

Read more

Kontorist põllule – edasi- või tagasikäik?

“Kas sa tuled homme ka? Paljud ei tule. Nad peavad ühe päeva vastu ja siis loobuvad.” 20ndates eluaastates esmapilgul tagasihoidlikul india päritolu neiul oli see kolmas päev maasikapõldude vahel. Ometi noppis ta sellise vilumusega nagu oleks seda juba aastaid teinud. Kolmandal päeval sain aru, et nobedus tulebki aja ja… ahnusega. Iga säravpunane mari, eriti kui see on oma suuruselt peaaegu võrdväärne rusikaga, mõjutab kohta seinapealses edetabelis. Mõne maasikalise jaoks ei ole takistuseks isegi see, kui mari ei pesitse temale ette nähtud vaol. Korjatud kilod on ju omakorda võrdväärsed kolmapäeval kontole laekuva palgaga. Read more