Killuke budismi meie naabruskonnas

Märkasin Fo Guang Shan templit juba Aucklandi saabumise esimesel päeval ning teadsin, et sinna tahan ma kindlasti jõuda. Silm peatus sellel eelkõige tuttavlikkuse pärast. Olime ju alles käinud Hong Kongi templeid avastamas ja nüüd asub üks samalaadne kohe meie naabruskonnas, täpsemini 500 meetri kaugusel. Võtsin tööotsimisest vaba päeva ja kuna üle pika aja oli meil ka peaaegu ilus ilm, siis teadsin – täna on see päev!

Olgu kõigepealt täpsustatud, et väljendit “ilus ilm” ei saa siin muidugi 100% tõesena võtta. Kui koduuksest välja astusin sain aru, et päikeseprillid jäid maha. Lippasin tagasi tuppa. Päikseprillide asemel oleksin aga pidanud vihmavarju kaasa haarama, sest teel templisse hakkas kergelt tibutama ja kui kohale jõudsin, tuli juba korralikku sahmakat. Päikest see muidugi omakorda ära ei hirmutanud. Seega midagi sarnast Eestiga – siin ei saa ma samuti kunagi aru, kas välja minnes peaks kandma lühikesi pükse või hoopis talvemantlit või kas kaasa võtta päikeseprillid või vihmavari. Ilmselt oleks tark mõlemat käepärast hoida.

Kui muidu on mul sellistesse suursugustesse kohtadesse minnes ikka sees mingid ootused ja eelarvamused, ehk isegi kerge aukartus, siis selle konkreetse templi kohta ei jõudnud ma enda jaoks eelnevalt mõtetes pilti kujundada. Mulle meeldib tegelikult väga budistlike templeid külastada. Seal on hoopis teistsugune rahu – kusagil põõsas mängib meditatiivne muusika, suure tõenäosusega tunneb viirukihõngu. Kohalolekutunne. Kuhugile pole kiiret ja kõige tipuks on seal palju mida vaadata: suured Buddha kujud, hiina laternad, raagus puudega võitlevad õied, galeriid, budistlikud kujukesed, väike ja hubane taimetoidukohvik, fotonäitus…

Kõige sügavama mulje jättiski mulle fotonäitus – hästi tabatud detailid templist suurte väljaprintidena mõjusid inspireerivalt. Lisaks unustasin end imetlema näitust hieroglüüfidest või õigemini mõtteteradest, mis olid hieroglüüfidega edasi antud. Endiselt tundub minu jaoks täiesti mõistusevastane, kuidas on võimalik sõnumit hieroglüüfidega edasi anda. Üks väike krõnks teisele poole ja tähendus muutub. Ning ometi  meeldib mulle neid (samal ajal paralleelselt tõlget lugedes) imetleda.

Kui püüdsin ka ise templi sisemust pildile saada, tuli mind kõnetama sealsete ürituste eest vastutav tädi. Sõbralik ja tore, ilmselgelt budismiga sinapeal olev naine kutsus mu 6. novembril toimuvale abielupaaride vannete uuendamisele. Kui selgitasin, et ma pole abielus, hakkas daam kätega vehkima, tõmbas “marriage” sõnale kriipsu peale ja sõnas tugeva aktsendiga:“You get good pictures there!”. Kogu templi aeda pidid selleks ajaks ehtima õitsvad kirsipuud. Lisaks toimuvad sel ajal templis ekskursioonid, teerituaalid ja meditatsioon. Kuigi ma ei tea, mis plaanid meil novembriks on, lubasin tädile, et kui vähegi võimalik, oleme kohal. Ma usun, et ürituste ajal võib tõesti näha templi hoopis teistsugust külge. Juba templisse sisse astudes piidlesin põgusalt seinal olevaid plakateid ja mõtlesin, et ehk toimub seal midagi põnevat. Minu õnneks ei pidanudki plakatitesse süübima, vaid kutse tuli iseenesest.

Kas ma soovitaksin Fo Guan Shan templisse minna?

Kindlasti. Ma ei osanud isegi mõelda, et Aucklandis ja eriti Flat Bushis (ehk meie rajoonis) midagi sellist võib näha. Seega kes tahab Uus-Meremaa loodusvaadete vahele pisut zen-tunnet, siis selles templis tajub seda kindlasti.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *