Kuidas asjad enda kasuks tööle panna?

Meie praeguses elukohas, Aucklandi kesklinnast 45-minutilise autosõidu kaugusel, on tänavad ääristatud külg-külje kõrval pesitsevate majadega. Pereelamud, võiks nende kohta öelda, kuigi ühtegi last pole ma veel siin ümbruskonnas näinud. Meiega koos elab veel igapäevaselt kaks paarikest, majaomanik Andrea ning aeg-ajalt ka Airbnb kaudu öö või kaks peatuvad seljakotirändurid. Ehtne kommuunielu. Viimaste pärast on meil ka tavaks oma toa ust lukustada. Kunagi ei või teada…

Aeg-ajalt juhtub, et keegi koputab välisuksele. Variante on mitu – kas seal on mõni meie kommuuni elanik, kes on oma võtmed maha unustanud; usukuulutaja; müügimees (nagu USAs on ka siin ukselt-uksele müük üpriski levinud) või hoopis pahane naaber, kelle parkimiskoha keegi meie majast on ära võtnud. Nimelt on meie kommuunil kokku hetkel kuus ja pool autot. Viimase poole alla lugesin ma eestlaste auto, mis on meie juures mõneks ajaks hoiul. Kuus ja pool pole ühe klassikalise eramaja peale just mitte kõige vähem. Naabritel tundub olevat keskmiselt kaks või kolm sõiduvahendit.

Parkimine nagu Lasnamäel

Ja siis kui uksel on pahane ning politseiga ähvardav naaber, ei olegi muud teha, kui naeratada, noogutada ja tunda muret. “Kas tõesti ei ole teil kuhugile parkida? See on küll nigel lugu.” Esimesel nädalal ei saanud isegi mina aru, kellele milline auto siit kuulub. Aga naaber teab ning väidab, et auto, mis tema rahulikku rutiini häirib, seisis varem just siin meie maja ees. See on ju hea märk, et tegemist on tähelepaneliku naabriga ning seda võib ju naabrivalveks kutsuda? Mis sest, et see tähelepanu tuleneb ilmselt tema igapäevasest stressist, mis tekib mõeldes parkimiskohale ja meile.

See meenutab meie enda Lasnamäe aegu. Iga kord kui kanalist meie maja suunas pöörasime, hoidsime hinge kinni. Aga kui Lasnamäel on see loomulik osa, siis siin maksab maja üürimine keskmiselt 750 dollarit nädalas, mis teeb 3000 Uus-Meremaa dollarit kuus ehk omakorda 1963 eurot. Loomulikult ei tahaks selle raha eest muretseda ehk on mõni Euroopa Backpacker parkimiskoha ära võtnud.

Kuidas Uus-Meremaal sellist raha teenida?

Kui jätta kõrvale kõrgepalgalised tööd, on üheks võimaluseks teha nii nagu teeb meie majaomanik Andrea. Kolm paarikest maksavad iga nädal kinni üüri ehk kokku 750 dollarit. Airbnb toob omakorda sisse lisaraha, mille eest hiljem üks korralik puhkus võtta ja rahulikult ringi reisida. Seega kui pole peret ning meeldib meiesuguste seljakotiränduritega suhelda (ning meid iga päev taluda), siis miks mitte.

Kuigi inimesed on siin avatud ja sõbralikud, võimalusi on sadu ja elu tundub parem, tuleb siiski valvel olla. Valvel olla nii selle suhtes, et keegi endale liiga ei teeks, kui ka avada silmad ja märgata – ehk on ka enda silme ees mõni toimiv skeem, mida siiani näinud pole.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *