Kuidas võimalikult kiiresti juhilubade omanikuks saada?

Eksamineerija küsib neiult midagi, mille peale see jääb nõutult mõtlema. Kehakeelest on näha, et närv tuleb sisse ja õiget vastust ei paista silmapiiril olema. Kohe-kohe on käes minu kord. “Aga mis siis, kui minult küsitakse samamoodi midagi auto tehnilise olukorra kohta ja ma oleks nagu puuga pähe saanud?”, käis mul mõttest läbi. Uus-Meremaa vasakpoolses liikluses sõitmine on niikuinii sada korda raskem ja kui ma ka lube ära ei tee… Ühesõnaga, sada erinevat mõtet, sisemist kõhklust ja kõike muud. Nüüd, kui load käes, olen palju mõelnud sellele, mis siis ikkagi aitas mul asjaga lõpuks ühele poole jõuda, kui vahepeal tundus kõik juba täiesti lootusetu.

Autokooliga alustasin 2014. aasta kevadel. Läbisin teooriakursuse ja kohustuslikud sõidutunnid, kuid mitte ühtegi eksamit. Mingil põhjusel jäi autokooli puudutav tol ajal sinnapaika ning kuigi vahepeal tegin paar sõidutundi, siis järejepidevalt asjaga ei tegelenud ja ilmselgelt polnud ka nendest vahepealsetest tundidest tolku. Kui otsustasime Uus-Meremaale minna, teadsin, et tahan enne lubadega siin ühele poole saada. Seega hakkas aeg peale suruma ning ei jäänudki muud üle kui end kätte võtta. Kuigi teooria õppimine tundus minu jaoks maailma tüütuim asi, võtsin lihtsalt kätte ja läksin ühel päeval Odiumi kontorisse teste lahendama. Veetsin seal vist umbes 4 tundi, et kõik kohapeal olevad testid lahendatud saaksid ning seejärel proovisin juba eksamit teha. Kuna eksami testid olid samad, mida ka lahendanud olin, läks eksami tegemine väga kergelt. Siis mõtlesin küll, et miks ma varem sedasi ei talitanud ja lihtsalt asja kätte ei võtnud, vaid mõtlesin hirmuga teooriaraamatule ning testivihikule, mis kodus riiulil tolmu kogusid. Edasi läks asi sujuvalt.

Millised olid teadikud sammud, mida ma selle nimel tegin?

  • Eeltöö. Eelmise aasta augustis tegi Henri endale juhendaja loa, et ma saaks koos temaga ametlikult sõita. Intensiivsemalt hakkasin sõitma selle suve algusest ning tõesti peaaegu igal võimalusel. Lihtsalt selleks, et sõit saaks koduseks ning enne igat rooli istumist ei tõmbaks seest kõhedaks. Selle aja jooksul suutsin ma loomulikult teha ka väikse kõksu vastu tänavakivi ning sõitsin bumperi logisema, aga õnneks nende pealt mingit suurt kahju ei tulnud. Ja nagu Henri ütleb, siis esimene auto läheb tavaliselt niikuinii mahakandmisele (mitte, et see lohutaks, aga vähemalt aitab pisutki kõksudega leppida ning meelde tuletada, et sellised asjad on loomulik osa õppimisprotsessist).
  • Meditatiivsed harjutused enne sõidutunde ja eksamit. Terve ARKi sõidueksamile eelneva hommikupooliku oli mul sees meeletu närv, mille sarnast pole ma ammu tundnud. Esinemisnärviga ei anna seda võrreldagi, sest viimased mööduvad tavaliselt kordi kergema sabinaga. Teadsin ka seda, et kui peaksin roolis sabistama hakkama, siis on kõik läbi – keskendumine kaob ja hakkan lolle vigu tegema. Õnneks suutsin endaga kogu bussisõidu mustamäele piisavalt sisendustööd teha ning kui mustamäele kohale jõudsin, olin juba päris rahulik. Enesesisendust kasutasin ka siis, kui sõidutundidel ei paistnud lõppu. “Kadi, keskendu. Ole hetkes ja ära mõtle muudele asjadele”, sisendasin endale. Sama tegin ka enne ARKi sõidueksamile minemist. Lihtsalt võtsin mõned minutid ja püüdsin end õigele lainele viia.
  • Piisavalt vähene guugeldamine. Enne eksamile minemist on loomulikult huvi selle vastu, mis täpsemalt ees ootab ja millised on teiste kogemused. Õnneks tegi mu sõidukooli õpetaja piisavalt hea ülevaate eesootavast ning pisut uurisin juurde ka hiljuti eksami teinud sõbrannadelt. Igasugused netifoorumid on aga täis täielikku õudust. Mitte, et ma kahtleks erinevates “banaan summutis” teooriates (ehk kõiges selles, millele peaks välisvaatlusel rõhku pannema) jne, aga see kõik õõnestab lihtsalt sisemiselt nii palju, et peale mitmesuguste postituste lugemist on igasugune sõiduoskust puudutav enesekindlus täiesti kadunud ning jääb kõlama – ükskõik kui hästi sa sõita ei oska, nad oskavad su ikka lõksu meelitada. Näiteks eksamil venisime tükk aega 30-ga bussi taga ja õpetaja küsis järsku: “Kas häirib?”. Mul kohe lõi lambikese põlema, et nüüd tahab mingit kindlat vastust kuulda ja vahele võtta. Pomisesin midagi, et see on loomulik liikluse osa ja ega ma eeskirja rikkuda siis saa. “Ei, ma küsisin, kas raadio häirib,” kõlas mulle vastuseks. No vot skeptikut!
  • No pressure. Kooli teooriaeksami tegin ära nii, et isegi Henri ei teadnud seda. Kooli sõidueksamist tema teadis, aga kellelegi teisele ma rohkem ei öelnud. ARKi teooriaeksamile minek selgus üldse 14 tundi enne eksamile minekut ehk kui ma isegi oleksin tahtnud, siis poleks väga jõudnud sellest kellelegi mainida ning sõidueksamiga seoses ütlesin mõnedele, et varsti tuleb, aga millal – seda ma teile ei ütle. Olgu, oli üksikuid, kes siiski teadsid, aga neid oli piisavalt vähese, et mitte end sellepärast survestatuna tunda. Seega – mida vähem inimesi teab, seda lihtsam on endal asja teha, sest keegi ei pommita küsimustega: “Noh, kuidas läks?”, “Tegid ära, eks?” jne.
  • Hea eksamiaja valik. Sooritasin eksamit esmaspäevasel päeval kell 11.30 ning liiklus oli sel ajal väga rahulik. Õnneks oli mul ka valikuvõimalust, sest kui esimest korda eksamiaega kirja panema hakkasin (13. juulil) oli kõige lähem aeg Tallinnas saadaval alles aeg saadaval 22. augustiks. Kui aga iga päev Maanteeameti lehte vaatasin, leidsin järgmise vaba aja 15. augustiks Võrru. Kuulnud Tallinna pikkadest järjekordadest, olin muidugi juba ammu kindel, et siin ma eksamit teha ei jõua. Kui aga avastasin, et vabanenud on terve 1. august eksamiaegadega, siis olin meeletult õnnelik. See avaldas veel ka lootust, et kui esimese korra läbi kukun, siis ehk kusagil ikka jõuab ühe korra proovida.

Mis veel?

  • Autokooli peale kulus mul kokku umbes 800 eurot (eks siin oli oma roll ka vahepealses poolelijätmises) ning sinna juurde veel ARKi eksamitele eelnev riigilõiv – 86 eurot.
  • Nagu mainitud oli autokooliks Odium ning tohutult vedas mul ka sõiduõpetaja Ülar Tõkke’ga, kes oli väga rahulik aga siiski piisavalt kindlakäeline õpetaja. Soovitan! Muuseas, kui Ülarile teada andsin, et ARK on edukalt sooritatud ja load käes, ütles ta, et ma olen müüdimurdja ehk hea näide, et asi polegi nii hull, kui räägitakse.
  • ARKi teooria tegin üldsegi Haapsalus, sest kui Tallinna teooriaaegu vaatasin, oli esimene võimalik aeg alles tiba rohkem kui nädala pärast. Eksamiaega tahtsin kirja panna 12. juuli õhtul ning kuna järgmisel päeval sõitsin Hiiumaale, vaatasin igaks juhuks ka Haapsalu eksamiaegu, kus oligi vaba aeg järgmiseks päevaks kella 13ks. Kuna praam läks alles 15.20, tundus see perfektne. Seega polnud midagi muud, kui terve tee Haapsallu lahendasin teste lootuses, et sellest piisab. Õnneks piisaski!
  • ARKi sõidueksamit läbi viiv eksamineerja oli väga normaalne ja rahulik mees. Ma ei tea, kas mul lihtsalt vedas või polegi nad seal nii hullud, kui räägitakse.
  • Kuigi Henri suust olin eelnevalt korduvalt kuulnud seda, kuidas ma ühtegi märki ei näe ja olen ju piisavalt sõitnud – miks ma siis ikka ei oska, oli ta minuga kõrval istudes kogu selle aja siiski üllatavalt rahulik. “Kaks eelnevat aastat olen mina sõitnud, nüüd on sinu kord,” sõnas ta üpriski rõõmsalt, kui oli teada saanud, et mul on nüüd lõpuks sellega ühel pool. Päris nii ilmselt ei lähe, aga eks oma rõõm ole selles kõiges temalgi!

 

Milline on sinu kogemus autokooli ja ARKi eksamitega? Kas samuti oodatust parem või hoopis halvem?

3 thoughts on “Kuidas võimalikult kiiresti juhilubade omanikuks saada?

  • Tiina
    26/08/2016, 6:43 am

    Tere
    Varsti tuleb ka endal minna ARK-i sõidueksamile. Seoses sellega tahtsingi küsida, et milliseid kohustuslikke harjutusi juhendaja sinul teha lasi ning milliseid küsimusi sulle esitas? Samuti sooviks teada, et kuhu eksamineerija sind sõidueksami ajal viis?

    • 30/08/2016, 5:16 pm

      Tere Tiina!

      Küsimuste poole pealt uuris eksamineerija alguses seda, kas ja kuidas tohib sõita, kui autol ükski tuli ei põle. Samuti uuris veel enne autosse istumist, millele peab enne sõidu algust tähelepanu pöörama. Kohustuslikud harjutused olid mul eksamil piiratud alal tagasipööre ja sirgjooneline tagurdamine. Kõigepealt sõitsime ARKist välja Akadeemia ringile ning sealt neljas väljasõit. Siis läksime edasi mööda Järveotsa teed Paldiski maanteele ning seal sõitsime nii kaua, kui paremale näitas Tabasalu. Kui sinna keerasime, siis lasi ta mul teha vasakpöörde mingile väiksemale kruusateele ning seal sooritasingi eelnimetatud harjutused. Peale seda keerasime otsa tagasi ning parkima pidin vabalt valitud kohale Harku Rimi parklas ning peale seda pöörasin sealt samast paremale 30 alasse ja siis juba rahulikult sealt kaudu ARKi tagasi. 🙂 Loodan, et sul läheb ARKis kenasti. Usun, et peamine ongi lihtsalt väga rahulikuks jääda ja küll siis läheb kõik kenasti! 🙂

  • 18/10/2017, 6:15 pm

    […] Kadil olid vaja teha veel viimased pingutused, et juhiload kätte saada (loe ka: Kuidas võimalikult kiiresti juhilubade omanikuks saada?), lisaks käisime Telliskivi kirbuturul, et oma üleliigsele maisele varale uus elu anda […]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *