Kuidas Work & Holiday viisaga tööd otsides ebaõnnestuda?

Eesti Work & Holiday viisaga Uus-Meremaal töö otsimine on õnnemäng. Viisaga kaasnev piirang – ühe tööandja juures võib töötada vaid kolm kuud – ei lase tööotsijal kindlasti mugavustsooni langeda. Nii minul kui Henril on nüüdseks pea neli töist kuud ning kaks erinevat töökohta seljataga. Henri siinsed tööotsimised on üpriski lihtsalt läinud, minul pisut konarlikumalt. Mis läks valesti ning kuidas tööd otsides kindlasti (mitte) ebaõnnestuda?

1. Ütle töövestlusel, et sa võid töötada ühe tööandja juures ainult kuni kolm kuud.

Seda ei tohiks kindlasti varjata, aga kui see esimese asjana letti lüüa, võib see karuteene teha. Ühel minu esimestel tööintervjuul barista ametikohale lajatasin selle kohe alguses välja ja sain vastuseks: “Jah, sinust saaks asja küll, aga selle aja peale kuniks sa asja täiuslikult omandad, oled siit juba läinud! No hard feelings, aga see pole lihtsalt meile kasulik!” Muidugi on tööandjaid, kelle jaoks see pole probleem, aga igal juhul tasub meie viisapiirangust teavitada taktitundeliselt. Samuti on suurem võimalus tööle saada, kui töökuulutuses otsitaksegi ajutist (temporary/seasonal) töötajat. Alguses panin väga palju energiat kõikvõimalikele töökuulutustele, ka neile, kus otsiti pikaajalise perspektiiviga töötajaid. Nüüd tagantjärele vaadates oli see ilmselge raiskamine.

2. Sa oled valmis töötama ainult esmaspäevast reedeni, eeldatavalt seitsmest viieni.

Kui töö leidmisega on kiire, pole midagi teha – tuleb kaaluda ka nädalavahetusi ja õhtupoolikuid. Meie üheks tingimuseks oli leida enam-vähem klappivate aegadega töö ning see tegi otsimise koheselt keerulisemaks. Esimeste töödega läks õnneks – Henri töötas poole seitsmest kuni kolmeni päeval, mina aga kaheksast poole viieni. Õhtud ja nädalavahetused jäid tänu sellele meie päralt. Seega võime kinnitada, et kahekesi aegade klapitamine on võimalik, aga kindlasti leiab töö lihtsamalt, kui paindlikum olla.

3. Sul ei ole eelnevat Uus-Meremaa töökogemust, kuid sa soovid saada rohkem kui miinimumi.

Oleme siiani ainult Aucklandis töötanud, aga niipalju kui siit-sealt räägitakse, siis Aucklandist (ja ilmselt ka Wellingtonist) kaugemal on keeruline nö “lihtsamate” töödega rohkem kui miinimumpalka saada (2017. aasta veebruari seisuga 15.25 NZD tunnis). Õnneks on meil vedanud ja oleme mõlemad saanud paar dollarit miinimumist rohkem. Üheks põhjuseks on suurlinnas töötamine ning lisaks mängib olulist rolli ka varasem töökogemus. Andmesisestajana tööd otsides tõin välja oma Eesti töötausta. Kõik oli tore ja hea kuniks sain paarist kohast sain vastuseks – potentsiaalne kandidaat peab kindlasti olema Uus-Meremaa töökogemusega. Kontoritöödel mängib see ilmselt rohkem rolli kui ehitustöödel.

4. Kõik su soovituskirjad on Eestist, aga keegi ei tea, kus Eesti asub.

Ühtib pisut eelmisega, aga igal juhul on kindel see, et soovituskirjast rohkem loeb see, mis mulje sa ise suudad tööandjale jätta. Oma praeguse andmesisestustöö leidsin Facebooki grupist “Jobs in Auckland”. Kirjutasin tööd pakkuvale neiule ja uurisin, kas ta on juba leidnud kedagi. Õnneks polnud ning sain koheselt kutse intervjuule. Ei küsitud mult CVd, soovituskirja ega ühtegi muud paberit peale viisa ega passi. IRD number peab ka muidugi olemas olema (Uus-Meremaa paberimajandusest saab lähemalt lugeda siit). Henri leidis töö esimesel päeval, teise telefonikõnega. Rääkis oma oskustest ning kaks päeva hiljem alustas tööga. It’s all up to you!

5. Maini töövestlusel sõna “backpacker” ja et sa tulid Uus-Meremaale reisima.töö3
Sõnal “backpacker” ei pruugi alati hea maik juures olla. Kohalikele võivad seostuda sellega äsja keskkooli lõpetanud saksa noored, kes tulevad siia sarvi maha jooksma ning reostavad loodust. Sõna “reisimine” tähendab aga tööandjale ohtu – koolitab su välja ja juba oledki läinud.

6. Sul puudub isiklik transport.

See on sinu enda mure, kuidas tööplatsile kohale saad ning kui sa just kodu kõrvale või rattasõidu raadiusesse tööd ei saa, võib tekkida probleem. Kui ma midagi olen õppinud, siis seda, et ühistranspordile ei tasu Aucklandi ümber panuseid panna (Uus-Meremaa transpordiprobleemidest loe lähemalt siit). On vähetõenäoline, et punktist A punkti B saab vaid ühe ümberistumise või vähese jalutuskäiguga (või siis pole mul lihtsalt vedanud). Samas on ka autoga Aucklandis liikumisel omad probleemid – ummikud ja kallis parkimine (3-5 NZD/tund).

7. Sa küsid telefonikõne või töövestluse jooksul rohkem kui kolm korda “pardon?”

Ma usun, et minul on nii mõnigi kord asi selle taha jäänud, et ma lihtsalt ei ole telefonis poolest jutust aru saanud. Kohalik aktsent ja taustamüra ei ole hea kooslus. Esimestel nädalatel oli see minu jaoks eriti keeruline – kuidas telefoni teel nii hea mulje jätta, et nad mind vestlusele kutsuks? Nüüdseks ma telefonivestluseid enam nii palju ei karda ja kui tekib hetk, kus ma millestki aru ei saa ütlen “pardon” ja püüan edasise jutu jooksul tõestada, et ma ausalt pole keeleoskamatu.

8. Sa oled lisanud enda CV-sse ebamaiseid töökohti ja hiljem ei mäleta, kuhu mis oskustega CV saatsid.

Yes, that’s me! CV, kus ma olen rõhutanud oma kohvikukogemust, CV, kus on fookuses kontoritööks vajalikud skillid, CV, kus on kõike natukene. Kuna ma tahtsin enda jaoks alguses kõiki võimalusi avatuna hoida, siis saatsingi erinevaid CVsid erinevatesse kohtadesse. Ja muidugi ei kaardistanud ma enda jaoks ära, kellele mis info läks. Kui kusagilt helistati, püüdsin pusle kokku viia ja aru saada, mis oskuseid mult seekord oodatakse.

9. Sa krimpsutad kulmu, kui öeldakse, et aeg on narkotesti teha.

Jah, see on siin täiesti normaalne nähtus, et muu paberimajandusega fikseeritakse ära ka narkootiliste ainete sisaldus veres. Eestlaste jaoks on see ilmselt pisut harjumatu, aga siin lihtsalt osa rutiinist (rohkem esineb siiski meeste puhul).

10. Facebooki kaudu tööd otsides on profiilipildil kanepileht ning potentsiaalse töökuulutuse alla kirjutad “PM me”.

Kanepilehega profiilipilt ilmselt pikemat selgitust ei vaja. “PM me”, “PLZZZ; I want that job” jms väljendeid võib tööpakkumiste all päris palju näha. Kui ma ennast tööandja rolli panen, siis igal juhul eelistaksin töötajat, kelle kirjutisest on näha tõsist tahet ja püüdlust. Seega on lihtne eristuda, kui tööandjale ise viisakas ja korrektses keeles sõnum saata.

Selliseks arenes Facebooki kommentaarium minu tööotsimispostituse alla. Nagu näha, siis on inimesed meeleheitel.
Selliseks arenes Facebooki kommentaarium minu tööotsimispostituse alla (jep, kirjutasin selgelt, et otsin mitte ei paku).Nagu näha -inimesed on nii meeleheitel, et isegi ei loe postituse sisu.

Mis veel?   

Screen Shot 2017-02-01 at 11.57.54Facebooki tööotsimisgruppides liigub küll väga palju jama (võrkturundusskeemid ja muud “rikastu kiirelt” pakkumised), kuid minul läks õnneks ning leidsin sealt üpriski kiirelt ning vähese vaevaga töö. Seega tasub kindlasti proovida! Lisaks sellele oleme mõlemad tööd otsides jälginud Indeed ja Trademe portaale ning tööagentuuride pakkumisi (väga palju ajutisi töid liigub Uus-Meremaal agentuuride kaudu).

Screen Shot 2017-02-01 at 11.57.54Kuna agentuuride kaudu olen peamiselt otsinud kontoritöid, pidin läbima ka Exceli- ja Wordi-teemalised testid (asja tegi keeruliseks see, et ülesannete täitmisel ei tohtinud üleliigseid klikke teha). Lisaks veel tegin ka kiirkirjutamise, elementaarse keeleoskuse, IQ (milline pilt ei sobi ritta, milline pilt jätkab rida jms) ning matemaatikatestid. Aeg tiksus, küsimusi oli igas testis 10 minuti peale 35. Ütleme nii, et peale nende testide sooritamist tundsin end eriti rumalana… aga ma panustan sellele, et loodetavasti ma pole ainus. 😀

Screen Shot 2017-02-01 at 11.57.54Kui häda käes, siis suure tõenäosusega aitavad välja hooajatööd. Näiteks enne kontoritöö leidmist noppisin pea kaks nädalat maasikaid (minu maasikapõllutööst loe lähemalt siit). Raskel ajal abiks seegi!

Screen Shot 2017-02-01 at 11.57.54

Paljud on mult küsinud, miks ma just kontoritöid teen kui kohviku- ja baaritöid on palju rohkem saadaval. Sellel on kaks peamist põhjust – kontoritööl on kindel fikseeritud nädalasisene tööaeg ning suure tõenäosusega on ka palk kõrgem kui barista või ettekandjana. Samuti ei saa siin loota tipile, sest tipikultuur pole siin väga levinud.

Mis meist edasi saab?

Henri alustas jaanuari alguses uue tööga ehitusel ning mina leidsin uue ajutise office töö andmesisestajana. Nagu hiljuti kirjutasime (loe postitust meie Uus-Meremaa tulevikuplaanidest siit), siis plaanime peagi Uus-Meremaa lõunasaarele põrutada ning pisut ringi reisida, kuid suure tõenäosusega ootavad meid peale seda ees uued tööotsimist puudutavad väljakutsed.

Let the journey begin!töö4

NB! Kõik Estlandersi blogi soovitused lähtuvad puhtalt meie enda kogemusest. Alati saab ka teisiti, seega ei pretendeeri me puhtale tõele ning ootame kommentaariumisse rõõmuga ka teistsuguseid lahendusi ja lähenemisi! 

3 thoughts on “Kuidas Work & Holiday viisaga tööd otsides ebaõnnestuda?

  • Priit
    11/02/2017, 12:16 pm

    Hei. Kust kaudu kontoritööle said ja kui küsida tohib, siis palju makstakse? Olen ise ka üritanud nii mõnessegi kohta kandideerida, aga isegi ei ole ühendust võetud. Andmesisestajana muidu päris palju töötanud, Eestist ja Austraalias.

  • 11/02/2017, 10:56 pm

    Hei! Vasta meeleldi! Registreerisin end mitmesse tööagentuuri – Madisoni, Hays’i, Randstad’i. (käisin intervjuul, tegin andmesisestusteste ja täitsin paberimajandust). Seda selleks, et kui sobiv töö peaks silmapiirile tulema, siis oleks kõik asjad juba aetud. Oma praeguse töö sain Randstad’i kaudu. Kõikide agentuuridega toimisin nii, et helistasin ja viitasin nende kodulehel olevale mulle sobivale tööpakkumisele ja siis nad küsisid vastu, kas ma olen ennast nende agentuuri ära registreerinud. Ühesõnaga – saatsin küll CVsid ka, aga väga palju tegin lihtsalt telefonikõnesid ja püüdsin niimoodi end kohe vestlusele saada.

    Kuna andmesisestustööd (eriti ajutised) lähevad väga kiirelt, siis olen aru saanud, et peabki ise lihtsalt hästi aktiivne olema. Kui sul on Austraalia töökogemus, siis see peaks päris suur pluss olema. Tegin enda CV-d ka eraldi andmesisestusele ja administratsioonitöödele keskendudes – tõin välja skillid, mis sellega seoses, ning siis töökogemuse. Alguses tegin ilmselt selle vea, et jätsin CV liiga üldiseks (ladusin sinna sisse kõikvõimalikud varasemad kogemused), sest mõtlesin, et see hoiab rohkem uksi lahti. CV, millel oli konkreetne fookus ja mis kandis pealkirja “Data Entry/Administator/Receptionist” töötas palju paremini ja tõi ka tagasisidet.

    Palkadest rääkides – esimese tööga sain 18 dollarit tunnis. Siis ma olin õnnelik, et üldse mingi töö sain. 🙂 Praegusel tööl saan 20 NZD. Enamasti on mulle agentuuridest öeldud ka, et selliste tööde palgad hakkavad üldiselt 20st. Seega väga palju oleneb eelnevast kogemusest. Mida rohkem kogemust, seda suurem võimalus on paremat palka saada. 🙂

  • Agnes
    07/11/2017, 7:48 pm

    Kas käisid ka mõnes agentuuris kohapeal ennast ilmutamas?

    Oleme ka noormehega praeguseks 3 nädalat Aucklandis viibinud ja kui senini sai edukalt säästudest elatud siis nüüd hakkan ise aktiivselt tööd otsima ja tundub, et kuigi pakkumisi on palju, siis soovijaid ka tohutult. Sattusin küll googeldades sellele artiklile, aga tahtsin veel tagasisidena öelda, et igati asjalik ja informatiivne blogi on teil! Meil endal ka Bali plaan umbes aprillikuu paiku… igatahes jätkan lugemist ja ideede kogumist, aitäh! 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *