Meie esimene maavärin

Henril läks kell 7 hommikul uni ära (seda juhtub vahel) ja ta läks läpakaga teise tuppa hängima. “Sa ei usu, mis juhtus,” tuli ta mõne aja pärast ärevalt tagasi. Unesegasena ei saanud ma õieti midagi aru. “Uus-Meremaad tabas maavärin.” No mida! See on ikka uskumatu küll, et oleme Uus-Meremaal olnud vähem kui 24 tundi ja juba juhtuvad sellised asjad. See on täiesti uutlaadi probleem meie elus ja loodame, et me ei pea sellega harjuma.

Minu esimene küsimus oli – kui hullusti? Kas oli kannatanuid? Kuna maavärina keskpaik ei jäänud rannikule vaid merre, siis ohvreid see endaga kaasa praeguste andmete järgi ei toonud. Kui aga kuulsime, et rannikul elavatel inimestel palutakse evakueeruda kõrgemale, olime küll pisut segaduses. Peale maavärinat anti välja ka tsunaamihoiatus. Kuna Auckland jäi samuti tsunaamihoiatuse alasse siis me ei teadnud kas me peaks ka midagi tegema, kuhugile jooksma või evakueeruma. Õnneks tuli peagi uudis, et tsunaamihoiatus on praeguseks juba tühistatud (kuigi Eesti meedia sellest veel ei räägi).

Viimase 20 aasta tugevaim

Wikipedia andmetel oli Uus-Meremaal üle 7-magnituudine maavärin viimati 2011. aastal. Põhjasaarel pidavat tänane 7,1 magnituudiga maavärin olema viimase 20 aasta tugevaim. Meist jäi maavärina tuumikkoht üle 500 kilomeetri kaugusele, kuid ometi räägitakse, et Aucklandis oli seda tugevalt tunda. Ei tea, me magasime sõna otseses mõttes selle maha ja ilmselt parem on. Kujutan ette, et kui me oleks sel hetkel üles äragnud ja midagi tundnud, oleks meid paras paanika tabanud.

Kui Facebooki lahti tegin, oli postkasti mitu kirja lähedastelt, kes olid maavärinast Eesti meediast lugenud. Kuna olime suhteliselt värskelt ärganud ja väga palju ei teadnud, saime ainult vastata, et meiega on kõik korras. Nagu hea sõber Robert ütles, siis peale meie siiatulekut pöörab ta hoopis teistsugust tähelepanu, kui kusagil Uus-Meremaad mainitakse. Nii on vast kõigi lähedaste ja sõpradega, kes elavad meie Uus-Meremaa seiklustele kaasa.

Hetkel mängib meil taustaks kohalik raadio ja jälgime aktiivselt uudiseid, et kõigega kursis olla. Samuti värksendame New Zealand Ministry of Civil Defence and Emergency Management’i Twitterit. Praeguseks lubatakse tugevaid järeltõukeid, mis võivad omakorda põhjustada uue tsunaamihoiatuse. Pisut kõhedaks teeb igaljuhul.

Lisatud 7.46 (Eesti aja järgi): Kui hommikul postitust tegime, polnud me veel ühegi kohalikuga saanud sel teemal rääkida. Nüüd õnnestus meil tabada majaomanik, kes ütles muretult maavärina kohta “that’s normal here!”. Nojah, kui normal siis normal, kuid meid võttis küll pisut kõhedaks.

3 thoughts on “Meie esimene maavärin

  • Ene
    02/09/2016, 12:43 am

    Ma magasin ka rahulikult ja hommikul lugesin uudistest. Mäe peal küll vähem inimesi kui tavaliselt, ei tea kas kardetakse et maavärin mõjutas ka vulkaani.

    • 02/09/2016, 3:09 am

      Ma usun, et inimestel võib küll see hirm olla. Mul endal oleks ka ilmselt. 😀

  • 18/10/2017, 6:15 pm

    […] Uus-Meremaa pinnale jõudes oli meil juba esimene majutuskoht olemas (Loe ka: Esimene päev Uus-Meremaal – tehtud!). Teine päev Uus-Meremaal ja juba saime tunda, mis tähendab elada teadmisega -iga hetk võib tabada maavärin (loe ka: Meie esimene maavärin). […]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *