Mis on välismaa eluga kohanemise juures kõige keerulisem?

Just sellise küsimuse küsis Henri Tuuli Roosma käest Tartu Ülikooli ajakirjandusmagistrandi Geidi palvel.

Geidi intervjueeris oma lõputöös seitset eestlast, kes on sammud välismaale seadnud. Nii tuntud eestlastelt päritud küsimused kui põgus ülevaade kaasmaalaste võõramaisesse ellu on lugemiseks saadaval ERR-i Menu rubriigis “Eestlased maailmas”.

Miks just Tuuli? Kuna reisimine ja elu välismaal on meie jaoks aktuaalne teema, ei tekkinud Henril kahtlustki, et küsimus mõnda teist valdkonda puudutada võiks. Eestis on palju kogenud reisiselle, kellega tahaks pikemalt juttu vesta. Nagu Henri ka Geidile intervjuus vastas, siis märksõnadega “Eesti” ja “reisimine” tuli tema esimesena meelde ning nii saigi küsimus teele pandud.

Ühtlasi on Tuuli oma avalike reisiseklustega Eestis kahtlemata tugevalt kanda kinnitanud ning ei saa salata, et me isegi peame salamahti plaani oma reisiseiklusi videoformaati formuleerida. Roosma on oma tegemiste ning storytellinguga heaks eeskujuks.

 Miks kohanemine? 

Küsimuse enda taga ei ole suurt filosoofilist seletust ja ajurünnakut, vaid lihtne ja selge seos meie enda hetkeolukorraga. Ei ole saladus, et me suure tõenäosusega 1. septembril Eesti pinnale ei maandu. Mis meist aga edasi saab, pole samuti 100% kindel, kuid kahtlemata on kohanemine teemas. Nii siia jäädes kui ka edasi liikudes.

Mul pole õrna aimugi, kui palju on teistel uude riiki kolides kohanemine aega võtnud ning tõtt õelda pole me ka meie enda siinse kohanemise peale väga süvitsi mõelnud. Ühest küljest oleksime kaheksa kuuga justkui täielikult kohanenud, teisalt tundub mulle, et seda päris õiget kohanemist ei saagi enne tulla, kui me end siia päriselt “kinnitame”, sest kõik mis me hetkel siin teeme on ajutine. Kui oled jõudnud enam-vähem tööga kohaneda, tuleb uus töö leida ja seal kõike otsast alustada. Kui oled oma majakaaslastega klapi leidnud, saab üürileping läbi.

Sellise aasta vältel satubki teele mustmiljon uut olukorda/keskkonda/inimest. Kui aga oled õppinud uuega võimalikult kiirelt suhestuma ning ei tee vahelduvast elust numbrit, siis kas see tähenda meie kontekstis, et oleme kohanenud? Nagu ütles Tuuli Henri küsimusele vastates, siis: “Kohanemise juures on kõige raskem see, et sa leiaksid sihtriigis enda inimesed ja enda koha. Ja pärast ka see, et sul ei oleks nende inimeste ja koha juurest liiga raske lahkuda”.

“Enda koha” leidmine võtab paratamatult aega. Kui meil peaks olema võimalus siia edasi jääda, siis vaatame me ilmselt enda suhestumisele Uus-Meremaaga hoopis uue pilguga. Sama ka edasi liikudes.

Kindlasti võime aga väita, et oleme praeguseks enam-vähem kohanenud järgmiste asjadega:

  • Suhtlusmaneerid. Võõraste tervitamine, naeratamine ja “Cheers” vestluse lõppu ehk kõik see, mida kinnised eestlased kohe kindlasti ei tee.
  • Teine keelekeskkond. Henril polnud sellega probleeme. Minul võttis keelebarjäärist vabanemine tunduvalt rohkem aega. Esimestel kuudel ei julgenud ma isegi telefonikõnedele vastata.
  • Kommuunielu teiste välismaalastega. Kui ei taha rahaliselt üle oma võimete elada ja oma kogu palka üürile maksta või autos elada, siis polegi muud võimalust kui maja jagada. Eestis oleme samuti korterit jaganud (küll muidugi oma enda heade sõpradega), seega teistega arvestamine pole meile midagi uut. Võõraste ja veelgi enam, teistest kultuuridest pärit majakaaslastega koos elamine on aga pisut teistsugune. Hetkel õpime näiteks tundma brasiilia kultuuri, sest elame koos lõuna-Brasiiliast pärit paariga.
  • Suvaliste tööde tegemine ehk lahenduse leidmine raha teenimiseks. Eelmisel nädalal näiteks silda ehitamas, neljapäeval teen kontoritööd, reedel koristasin puhkemaju. Henri ehitab koolimaja. Nagu varem mainitud püüame selle kõige kõrvalt ka oma asja ajada, aga paratamatult tuleb igapäevakulude katmiseks kõigeks valmis olla.
  • Nädalapalk. See lihtsalt vähendab rahaga seonduvad stressifaktorit kordi rohkem kui kuupalk.

Need on esimesed, mis meelde tulid.

Huvitav oleks kommentaardesse kuulda teisigi kogemusi välismaal elamisega kohanemise teemal.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *