Telia saaga ehk kuidas mitte enda netipaketti lõpetada

Rohkem kui kuu aega kestnud Telia paketi lõpetamise saaga on mind teinud natuke nõutuks ja skeptiliseks –  kuidas on võimalik, et suurettevõtte kommunikatsioon on segasem kui seebivesi? Alustasin Telia interneti ja Digi TV paketi lõpetamist mai teises pooles, lepingu sain lõpetatud 21. juunil, kuid viimane selgus saabus alles täna. Miks läks lõpetamiseks nii kaua aega? Põhjus selles, et sain nii telefonitsi kui ka klienditeeninduses kohal käies iga kord täiesti erineva vastuse ning tundsin, et sõna otseses mõttes tehakse minuga mingit halba nalja või pannakse proovile kui kange mutt ma ikka olen.

Kord öeldi, et pean lepingu lõpetamiseks seadmed tagastama ja samuti maksma lepingu enneaegse lõpetamise tasu (mis sest, et tähtajaline leping oli ammu juba läbi). Siis jälle, et kui tahan seadmed endale jätta, tuleb nende eest maksta ja tasu on – üllatus üllatus – sama nagu lepingu lõpetamise eest. Kui klient ei taipa küsida seadmete endale jätmise kohta, siis keegi seda varianti välja samuti välja ei käi. Võidab ju Telia – saab raha ja seadmedki tagasi. Ühel korral öeldi mulle esindusest, et nemad ei näe, kas ma pean paketi lõpetamise või seadmete eest maksma või ei, ning paluti järgmisel päeval, kui kontor töötab, tagasi tulla. Kuna ma ei tahtnud kohale minemiseks aega raisata, helistasin klienditeenindusse, kus oldi hämmingus. “Esinduses olev klienditeenindaja näeb ju sama infot, mis minagi. Kuidas nad ei osanud teile seda siis öelda?” Jah. Tahaksin sama teada.

Leping lõpetatud, probleemid jätkuvad

Järjekordne uus info tuli siis, kui olin lepingu lõpetanud teadmisega, et jätan seadmed endale ja pean maksma nende eest ligi 50 eurot, mis pidi lisanduma järgmise kuu arvele. Helistati klienditeenindusest ja öeldi, et ma võin siiski seadmed kuu aja jooksul peale lepingu lõpetamist tagasi viia ja sellisel juhul maksma ei pea. Olin segaduses. Helistasin klienditeenindusse paar päeva hiljem tagasi, et neilt paluda viimase versiooni kohta kirjalikku vastust (sest ma olin veendunud, et kui seadmetega teenindusse lähen, pean seletamisega nullist alustama). Sellele vaatamata pidin kogu oma loo ja erinevad kuuldud versioonid teenindajale taas ära rääkima. Selle peale ütles klienditeenindaja, et ta väga vabandab oma kolleegi ees, kes mulle helistas, ja kinnitab, et eelmise kolleegi poolt antud info on vale ning maksma pean ma igal juhul.

Mis mõttes? Miks mulle siis spetsiaalselt helistati ja öeldi, et saan seadmed lihtsalt tagasi viia? Kuidas selline suur ettevõte saab endale lubada nii segast kommunikatsiooni? Kui seda ühes eelmises kõnes uurisin, sain vastuseks: “Meil ongi siin süsteemis segane info, sellepärast olete saanud erinevaid vastuseid”. See ei saa ju olla ammendav vastus! Ja ma ei andnud alla ka viimase kõne ajal, vaid palusin selgitust – miks mulle siis ikkagi helistati ja öeldi, et seadmeid tagastades ma ei pea tasuma ühtki tasu? Peale mõningaid kuuldud vabandusi pandi mind ootele. Samal ajal võttis klienditeenindaja, kes oli vabandanud ja eelneva info ümber lükanud, ühendust selle teenindajaga, kes mulle spetsiaalselt tagasi oli helistanud (ja kelle info kohta tunnistas, et see on vale). Ja oh üllatust – järgnes taaskord rida vabandusi ning vastus, et tõepoolest – kolleegil oli siiski õigus ja kui ma seadmed tagasi viin, siis ma tasuma ei pea. Kandis vilja, et ei pannud toru hargile ja ei leppinud tema eelnevate vabandustega.

Kirjalik vastus tõi uue versiooni

Et saagale lõpp panna ning asi fikseerida, palusin neilt selle kohta kirjalikku vastust ning sain selle täna kätte. Nii ruuteri kui ka digiboksi kohta oli öeldud järgmist: “Tähtajaline seadmekasutus ja kasutustähtaeg oli 20.11.2012 – 20.10.2015. Seadet ei pea tagastama, tasu 0.” – Jälle uus info! Igati positiivne muidugi minu jaoks, aga taaskord hämmastav, sest olin ju arvestanud, et pean seadme tagastama ja siis ei maksa selle eest.

Olgu mainitud, et võtsin lepingu sõbrannalt 2014. aasta mais üle. Kui tähtajaline seadmekasutus on aga läbi saanud juba 2015. aastal, siis miks üldse kogu see jama? Kuidas nad oma süsteemis seda infot ei näinud ning kuidas on võimalik üldse nii palju erinevaid versioone ühe lepingu lõpetamise suhtes kujundada? See info peab tõesti olema nende süsteemis ikka väga segane, et keegi mitte kui midagi aru ei saa. Kuna tahan Uus-Meremaale minnes oma Eesti numbri alles jätta, siis kaalun praegu samuti operaatori vahetamist. Enne ootab mind aga ees kahe Telia paketi lõpetamine. Eks näis, kuidas nendega läheb.

Nagu kirjutasin Teliale ka tagasisideks kogu juhtumi kohta, siis minule kui kliendile on see jätnud väga ebaprofessionaalse mulje ning tekitanud tunde nagu sooviksid nad igal võimalikul hetkel klienti eksitada, et oma ettevõttele kõige tasuvam tulemus saada. Samuti tahaksin huviga näha, missugune on info nende süsteemis, et seda võib nii mitut erinevat moodi mõista. Loodan, et järgnevad lepingute lõpetamise protsessid kulgevad valutumalt ning soovitan igal juhul ka teistele – kui midagi on segast või mõne klienditeenindaja väite suhtes on kahtlus, siis ärge andke alla, vaid paluge selgitust. Äkki on ka teie leping nagu kuulujutt, mis saab edasi kandudes juurde mõne uue versiooni?

One thought on “Telia saaga ehk kuidas mitte enda netipaketti lõpetada

  • 15/10/2017, 1:43 pm

    […] lõpetatud ka seal toiminud neti ja digi-tv paketid. “Suurest vaevast” saab lugeda siit. Veel tuleb lõpetada tahvelarvutipakett ning minimeerida telefonipakett (oh seda rõõmu, taaskord […]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *