Top 5: Esimese nädala eredaimad elamused

Meil on vedanud, sest elame hetkel koos eestlasest Hendriku ja kanadalannast Mariega, kes on väga palju meie kohanemisele kaasa aidanud ning jõudnud tutvustada mitmeid lahedaid kohti. Samuti oleme ka iseseisvalt pisut autoga ringi trippinud ning näinud esimesi rohkete lammastega vürtsitatud kauneid vaateid. Seega siit tuleb meie Uus-Meremaa esimese nädala top 5 külastatud kohtadest (paberimajanduse, dokumentide ning autoostuga seotud postitused tulevad ka varsti!).

Spookers – 10 years of scares

See oli meie teine õhtu Uus-Meremaal, kui Hendrik ja Marie küsisid meilt, kas tahame nendega koos Spookersisse minna. Kuna esimese päeva magasime põhimõtteliselt maha ning eriti midagi (peale kohaliku toidupoe) ei olnud külastanud, siis otsustasime peale väikest kahtlemist siiski minna. Kahtlus tekkis sel hetkel, kui kuulsime, et hind on 40 dollarit. Kuna meil tööd silmapiiril ei terendanud, pidime kulud alguses nii madalal hoidma kui võimalik. Aga ega Spookersisse minda iga päev, seega…

img_0060
Mis on Spookers?

New Zealand’s only haunted attraction theme park. Henrik ja Marie seostasid seda American Horror Storie’ga, aga kuna me kumbki Henriga polnud väga sellega kursis, oli see meie jaoks lihtsalt üks suur kogus ehmumist. Või vähemalt selleks panime me end sinna teel valmis. Lihtsalt öeldes saad oma grupiga valida mitme erineva raja vahel ja siis need läbi teha. Milline on aga õudne osa selles? Radadel on palgatud näitlejad, kes on riietatud zombiedeks, saemeesteks ja muudeks hirmsateks elukateks ning rada on ääristatud vastavalt temaatikale kaunistatud kõikvõimalike õudusfilmidest tuttavate elementidega – õõvastavad nukud, veri, majake metsas, kirved, traataiad jms. Näiteks valisime esimeseks sellise raja nagu “Freaky forest of fear”, mis läkski reaalselt läbi pimeda metsa.

Igale grupile oli ette nähtud üks taskulamp ning sellega pidi ellu jääma ja kogu grupile piisavalt teed näitama, et keegi suure ehmumise peale pikali ei kukuks. Vahepeal ajasid meid taga zombied, keegi hüppas põõsast välja või tuli kahtlane käsi, mis püüdis meist kinni haarata. Kõige efektsem oli mootorsaega zombie, kes tuli ei kusagilt ja hakkas meil lihtsalt taga ajama. Nii me siis jooksime, mootorsae urin aina lähenemas. Alguses mõtlesime, et miks me seda üldse endaga teeme. Äkki keerab psüühika täiesti sassi? Kokkuvõttes oli see aga väga teistmoodi kogemus. Isegi kui tead ja teadvustad, et tegemist pole reaalse asjaga, ehmud ikka. Nad on selles lihtsalt väga head!

SaveMart ehk kohalik kaltsukaparadiis

Kuna Eestis olles rääkisin väga palju sellest, kuidas ma tahan esimese asjana kohaliku kaltsukatiiru teha, siis ei saa ma kohe kuidagi seda teemat kõrvale heita. Nii nagu plaanitud, käisime ühe esimese asjana kohalikus kaltsukas. SaveMart on avatud seitse päeva nädalas ning neil on 33 poodi üle riigi. Oma olemuselt meenutas ta Paavli kaltsukat ning vähemalt esimene pood, kuhu sattusime, oli üpriski suure valikuga.

savemartHenri leidis endale teksad ja kaks lahedat pluusi, mina tulin ära kahe kleidi, ühe kardigani, vöö ja mugavate kodupükstega. Kuna Henri kiindus teksadesse, mille tagumine tasku oli pisut katki, sai ta pool hinnast alla (ja parandas neid armsalt ise pärast kodus). Kui hindadest veel rääkida, siis minul läksid need asjad kokku maksma umbes 40 dollarit (ehk 26 eurot). Pluuside valikus oli rohkelt riideid paari euro väärtuses, seega nagu ka Eesti kaltsukas – kui läheb hästi, võib leida ka väga odavaid asju. Osade riiete kohta ütles Marie mulle, et neid ei tasu osta, kuna need on pärit KMartist või Warehouse’ist ning seal pole uute asjade hinnad samuti eriti kallid. Seega – palju rõõmu avastamisest ning teadmine, et nii kasutatud kui ka uute riiete eest ei tulegi palju rohkem välja käia kui Eestis.henri-ombleb

Päevane reis Aucklandist välja

Kuigi me pole isegi veel päris-päris kesklinna jõudnud, võtsime kolmapäeval ette ja sõitsime hoopis linnast välja. Vaatasime kaarti ja otsisime tunde järgi välja koha, mis ei asuks väga kaugel ja kus võiks natukene rohkem aimu saada nö päris Uus-Meremaa elust. Olime vaid õige pisut linnast välja saanud, kui juba nägime kõrguvaid mägesid ja loomulikult lambaid. Sõitsime osa ajast mööda rannikuäärt ning vaade uduga vürtsitatud ookeanile tekitas üpriski melanhoolse tunde.

landcape-2Saime kinnitust ka siinsetele käänulistele ja üles-alla kulgevatele teedele ning sellele, et kilomeetrite ja aja arvestus on hoopis teistsugune kui harjunud oleme. Kuigi sihtkoht ei pruugi asuda väga kaugel, võib sinna sõit võtta palju rohkem aega kui algselt arvestatud. Nendes kurvides päris sajaga ei kihuta. Väga paljudes käänakutes on soovituslik kiirus näiteks 35 või 55 km/h.landscape-3

Waiuku Cosmopolitan Club ehk kohaliku kommuuni kohtumispaik

Neljandal päeval vaatasime kohalikku üritusteportaali ning leidsime, et umbes 45 minuti kaugusel meist algab tunnikese pärast laivkontsert. Esinejaks oli kohalik artist ja laulukirjutaja Mitch French, kelle muusikale heitsime enne põgusa pilgu läbi tema kodulehe. Tundus põnev ja nii alustasimegi teed Waiuku Cosmopolitan Clubi. Kuna me ei jõudnud väga palju rohkem eeltööd teha, olid sõnad Cosmopolitan ja Club meie ajudega juba mänginud ning ootasime midagi restorani ja ööklubi vahepealset. Aga et Club tähendas kohaliku kommuuni klubitegevust, seda me ei osanud aimata (kuigi tagantjärele kõlab väga loogiliselt).

mitchJuba uksest sisse astudes saime aru, et tegemist ei ole tavalise avaliku üritusega. Klubiruum meenutas kergelt mõne laagrihoone saali, ainult et laagriruumist eristas seda suur kogus õllekraane. Mingid seosed tekkisid ka Kodus ja Võõrsil põhikohaga (sellega, kus Alf töötas), ainult et kui mu mälu mind ei peta, polnud viimases eraldi tuba mänguautomaatide jaoks. Kohalikud mängisid piljardit, jõid õlut ja tegid hobuste võiduajamisele panuseid. Olime eneselegi märkamatult sattunud kohaliku kommuuni kohtumispaika. Et üritustest osa võtta, pidime registreerima end Waiuku Cosmopolitan Club’I liikmeteks – meie esimene membership, kui kohalik soodustuste kaart (OneCard) välja arvata! Panime uhkelt allkirjad alla, sukeldusime kohalikku kommuuni ja saime õppetunni – enne kui Eventfinda kaudu mõnele järgmisele üritusele tuiskame, teeme selgeks mis üritusega tegu on.piljard

Kahjuks ei teinud Mitch oma lugusid ehk neid, mida kodulehelt põgusalt kuulnud olime. Kuulda sai hoopis teada-tuntud covereid. Neid samu, mida Eesti muusikudki sageli teevad – Wonderwall, Fast Car jne. Küll aga kasutas ta vähemalt looperit, mis tegi tema sooloesinemise pisut põnevamaks.

mitchiga-meie
Kui Mitchiga rääkisime, tuli välja, et ta on muusikat teinud alates 17. eluaastast ning aasta lõpus ilmub tema teine album. Me ei teadnud, kas ta on kuulus või mitte, seega igaks juhuks tegime koos ühe klõpsu.

Auckland Night Market

Kui kuulsime, et igal kolmapäeval toimub meie lähedal supermarketi maa-aluses parklas öine toiduturg, olime väga põnevil. Varusime sularaha ning plaanisime enne kinno minekut sinna sööma minna (Jap, oleme juba ka kohaliku kinoga tutvust teinud!). Nagu Hendrik ja Marie meid juba kurssi viinud olid, leidus turul kümneid (ehk umbes kakskümmend?) erinevaid müüjaid.

toiduturgValikust võis leida nii täidetud pelmeene, erinevates varitsioonides riisi ja nuudleid, krõbedat kana, kevadrulle, vahukoore ja nutellaga täidetud pannkooke, šokolaaditäidisega hot dog’e ja kõike muud, mille järgi vaid hing isutada võis. Kõige lahedam osa selle juures on aga hind – normaalse söögiportsu võis kätte saada 5 dollari eest (3,2 eurot). Et lõpuks õhtusöök ostetud saaks, tegime turule peale vähemalt kolm tiiru. Tundub, et kolmapäeva õhtuti me enam kodus süüa ei tee! 🙂

marketTegelikult on toiduturge kokku kuus, ainult et need toimuvad iga kord erinevas asukohas. Seega kui meie oma toimub kolmapäeviti, siis väikese sõidu kauguselt leiaks ka mõnel muul nädalapäeval hea kõhutäie.

tanavaturg-3

3 thoughts on “Top 5: Esimese nädala eredaimad elamused

  • Vikike
    12/09/2016, 8:25 am

    Edu teile sinna!

    • 13/09/2016, 10:46 am

      Aitäh toreda soovi eest! 🙂

  • 15/10/2017, 1:31 pm

    […] lüüa. Erinevatesse muuseumihoonetesse või telkidesse olid ehitatud Spookersile sarnased rajad (loe Spookersist lähemalt siit) ning Halloweenile omased elemendid ning kostüümides näitlejad püüdsid inimestele pakkuda […]

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *