Uus-Meremaa

MAALILINE, MITMEKÜLGNE, MÜSTILINE JA ÜLLATUSTEROHKE

Omakeskis oleme kogu Uus-Meremaa perioodi neljaks jaganud:

Ettevalmistused (märts 2016 – august 2016)
Kohanemisperiood (september 2016 – veebruar 2017)
Roadtrip (veebruar 2017 – märts 2017)
Queenstowni-periood (märts 2017 – august 2017)

Otsus Uus-Meremaale minna oli spontaanne ning sai fikseeritud 2016 aasta märtsis, mil läks lahti Uus-Meremaa Working Holiday viisade taotlemine (Loe ka: Kuidas kõik jätta ja lihtsalt minna).

Seejärel algas ettevalmistusperioood, mis hõlmas endas riigiga kurssi viimist (loe ka: 6 nippi, mis on abiks enne välismaale elama minemist), raha kogumist (loe ka: Reisile aastaks – kuidas on lood rahaga? ja Kuidas minna riiki, millest ei tea midagi?), reisiks vajalike puuduvate asjade muretsemist (loe ka: To Do list: kuu aega ettevalmistusi). Kadil olid vaja teha veel viimased pingutused, et juhiload kätte saada (loe ka: Kuidas võimalikult kiiresti juhilubade omanikuks saada?), lisaks käisime Telliskivi kirbuturul, et oma üleliigsele maisele varale uus elu anda (loe ka: Viis põhjust, miks minna kirbuturule oma asju müüma). Seejärel ei jäänud muud üle kui teha veel viimane kräu sõpradega ja teele asuda (loe ka: 40 magamata tundi ja hilinenud lend ehk viimased ettevalmistused ning seiklus võib alata).

Uus-Meremaa pinnale jõudes oli meil juba esimene majutuskoht olemas (Loe ka: Esimene päev Uus-Meremaal – tehtud!). Teine päev Uus-Meremaal ja juba saime tunda, mis tähendab elada teadmisega -iga hetk võib tabada maavärin (loe ka: Meie esimene maavärin).

Neljandal päeval soetasime endale auto (loe ka: Kuidas osta Uus-Meremaal autot, mis kohe ära ei laguneks?) ning hiljem saime aru, et üks auto kahepeale ei pruugi alati kõiki probleeme lahendada (loe ka: Kahekesi ühe autoga – võimalik või võimatu?). Ja siis lihsat avastasime, mida Aucklandil meile pakkuda on (loe ka: Top 5: Esimese nädala eredaimad elamused ja Kuidas harjuda ajutise eluga?).

Aucklandis olles külastasime paradiisisaar Waiheket ja sealseid veiniistandusi (loe ka: Teejuht läbi Aucklandi väikesaare Waiheke veiniistanduste), Rangitotot (loe ka: Rangitoto – meie esimene vulkaanitipp) kuid ka pisut kaugemal asuvat Coromandlit (loe ka: Pikk nädalavahetus Uus-Meremaa moodi) Ühtlasi veetsime esimest korda elus jõulud suvises kuumuses (Loe ka: Kurat, kus on jõulud?).

Seljatasime tööotsingud, mis polnud alati lihtsamate killast (loe ka: Varajane jõulukink ehk kuidas mind enne jõule lahti lasti; Kontorist põllule – edasi või tagasikäik?; Kuidas Work & Holiday viisaga tööd otsides ebaõnnestuda?)

Ning veelgi enam – arenesime ja muutusime avatumaks nii individuaalselt kui ka paarina (loe ka: Kuidas harjuda ajutise eluga?; Kui on tunne, et kõik on juba nähtud?, Kuidas välismaal elamisest maksimumi võtta?; Viis põhjust, miks koos elukaaslasega reisida; There is no need to travel to the other side of the world to be happy).

Veebruaris alustasime oma roadtripiga ning kulgesime mööda põhjasaart lõunasaarele (loe ka: Elu autos – vahel tunnedki end nagu kodutu, aga see tunne on okei) ning peale Queenstowni jõudmist otsustasime – jah, see on koht, kus me tahame kauemaks jääda. Võib julgelt öelda, et Queenstownis elukohta ja tööd otsida pole kindlasti lihtsamate killast.

Kui aasta hakkas vaikselt täis tiksuma, oli meil tuleviku osas mitmeid erinevaid variante: kas jääda kauemaks ja võtta vastu Henrile tehtud tööviisapakkumine või liikuda edasi (loe ka: Kuidas me ostsime üheotsapiletid Balile?). Peale pikka kaalutlemist valisime viimase – puhkasime kuu aega Balil, et seejärel uut elu Austraalias alustada.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *